Teie lähedased on kindlates kätes.

Tutvustus

Saa meiega tuttavaks

Aa Hooldekodu on pika traditsiooniga hooldusasutus. Tänaseks on hooldekodu mõiste ja olemus muutunud.
Nõukogudeaegsed hooldeasutused on kauge minevik. Tänapäeva ühiskonna muutumine on toonud kaasa traditsiooni hääbumise, kus eakad või puudega inimesed on oma perekondade hooldada.
Hooldekodusse saatmine pole tänapäeval hoolimatute sugulaste sünonüümiks vaid vastupidi. Hooldamine hooldusasutustes tähendab eakatele, puudega või erihooldust vajavatele inimestele personaalset vajadustepõhist hooldust, mitmeid huvitegevusi, mugavat olmet ja head seltskonda, samas saab tema perekond jätkata oma igapäevast tööelu, muretsemata, kuidas nende lähedane kodus üksinda olles toime tuleb.

Aa Hooldekodu asub kauni loodusega Kirde-Eesti põhjarannikul, Soome lahe kaldal. Meie alustasime hooldekodu ruumides tegevust alates 2014 aasta novembrist. Loodame, et muudame hooldekodu mugavaks ja elamisväärseks koduks neile, kellel pole võimalust elada oma kodus. Meie hooldekodus on ruumi 160 –le kliendile.

Peale Aa Hooldekodu on meil väike kodune Vahtra Hooldemaja, mis asub Kiviõlis individuaalelamute rajoonis. Vahtra Hooldemaja tegutseb alates 1998-st aastast ja pakub majutust kuni 40-le kliendile.

Meie personal omab nõuetekohast täiendõpet. Koolitustest võetakse osa regulaarselt.

 

MTÜ Vahtra Hooldemaja Hooldusteenuste Tasu

Teenuse hind sõltub kliendi vajadustest ja keerukusest.

I astme üldhooldusteenus 1250€ (KOV 737€; omaosalus 513€)

II astme üldhooldusteenus 1350€ (KOV 796€; omaosalus 554€)

III astme üldhooldusteenus alates 1450€ (KOV 858€; omaosalus 592€)

Kohatasu kohaliku omavalituse hoolduskomponent sisaldab abi- ja hooldustöötajate kulu:

  • tööjõukulud (koos maksudega)
  • tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud
  • tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud
  • koolituse ja supervisiooni kulud.

Omaosalus, mis on kliendi tasuda, sisaldab:

  • Toitlustus
  • Muud tööjõukulud
  • Administreerimis-ja majanduskulud
  • Info-ja kommunikatsioonikulud
  • Inventari kulud

Kohatasule lisanduvad ravimite, abivahendite ja tasuliste teenuste kasutamise kulud.

Samuti tuleb silmas pidada, et alates 1.07.2023 kaasrahastab kohalik omavalitsus kohatasu
maksmist.

Selleks tuleb kliendil või tema lähedasel pöörduda kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötaja poole, kes annab täpsed juhised edasisteks toiminguteks.

NB: Kui klient liigub ühes hoolekandeasutusest teise, tuleb sellest kindlasti teavitada ka omavalitsust.

 

Olete teretulnud!

Lisainfo

Meile tulles palume kaasa võtta:

  • Isikut tõendav dokument (ID kaart või pass), enne kliendi tulekut palun veenduda, et dokument oleks kehtiv.
  • Olemasolevad ravimid (antakse õe kätte)
  • Meditsiiniline dokumentatsioon
    • arstliku ekspertiisi otsus invaliidsuse tuvastamiseks ja puude raskusastme
      määramiseks,
    • tõend nakkushaiguste puudumise kohta
  • Vajadusel isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse garantiikiri
  • Kliendil on lubatud kaasa võtta isiklikke asju, kuid palume hinnata, et kaasa võetavate asjade kogus oleks pigem väike ja sisaldaks vaid hädavajalike esemeid ning isiklikke hügieenitarbeid.

 

Dokumendid tutvumiseks

Teenused

Mida me Teile pakume?

Pane tähele

  • Kohapäringut esitades palume saata tervisekirjelduse (epikriis) ja võimalikult täpselt kirjeldada millist kõrvalist abi klient vajab. Vajame tervisekirjeldust, et hinnata, kas saame kliendile vajalikul tasemel teenust pakkuda.
  • Samuti tuleb silmas pidada, et alates 1.07.2023 kaasrahastab kohalik omavalitsus kohatasu maksmist. Selleks tuleb kliendil või tema lähedasel pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes annab täpsed juhised edasisteks toiminguteks. Kohalikku omavalitsust tuleb teavitada ka siis, kui klient liigub ühest hoolekandeasutusest teise.
  • Kohatasule lisanduvad ravimite ja tasuliste teenuste kasutamise kulud.
  • Palume veenduda, et enne, kui kliendi meile hooldekodusse toote, oleks selge, kuidas hakkab toimuma kliendi omaosaluse rahastamine (kellele esitatakse arved).
  • Samuti palume tagada, et hoolekandeasutusse saabudes oleksid kliendil kehtivad isikut tõendavad dokumendid.

Igapäevased teenused

Hooldekodu elanikele pakume igapäevaselt erinevaid teenuseid:

  • Majutus ja toitlustus
  • Abistamine esmatoimingutes: pesemine, riietumine, söömine, hügieenitoimingud, juukselõikus, habemeajamine
  • Vannitamine
  • Pesuteenus
  • Tervishoiuteenused: õde, perearst, erialaarstid, hambaravi, rehabilitatsioonile suunamine
  • Tegevusteraapia ja erinevad huvitegevused: tegevusjuhendamine, kontserdid, sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine, ekskursioonid, matkad.
  • Huvijuhi eestvedamisel toimuvad tööpäeviti erinevad tegevused. Lisaks organiseeritakse hooldekodus toimuvaid igakuiseid suuremaid üritusi (ekskursioonid, teatri- ja
    kinokülastused).
  • Võimalus kasutada raamatukogu, internetti ning puhveti teenuseid
  • Transporditeenus pere- ja eriarsti vastuvõttudele, vajadusel raviasutusse

Hooldusteenus

Teenuse eesmärk

Toetada inimese igapäevast toimetulekut hooldusteenuse osutamisega asutuses. Lisaks on hooldusteenuse eesmärk toetada inimese elukvaliteeti ja kindlustada talle turvaline keskkond.

Teenuse sihtgrupp

Hooldusteenus on mõeldud isikule, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel.

Samuti neile, kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole enam võimalik. Olenevalt vajaduste ja tegevusvõime hindamistulemustest võib teenust osutada kas lühiajaliselt või pikaajaliselt teenust pakkuvas asutuses.

Terviseseisundi probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms. probleemse seisundiga.

Tegevusvõime puhul vaadeldakse tegevusi, mis seostuvad enese eest hoolitsemisega ja vaba aja sisustamisega.

Tervishoiuteenused

Võimaldame kõiki vajalikke tervishoiuteenuseid:

  • arsti poolt määratud ravi teostamine
  • eri- ja perearsti konsultatsioonid
  • uuringud ja analüüsid
  • haavaravi ja lamatiste profülaktika
  • pidev side perekonnaga


Hooldekodu kaasab teiste raviasutuste spetsialiste kliendi ravisse:

  • silmaarst
  • hambaarst
  • nahaarst
  • nina-kõrva-kurguarst
  • kirurg
  • psühhiaater
  • teised eriarstid
  •  

Õendusteenus

Alates 01.10.2023 pakub MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodu majas ja alates 01.03.2024 Vahtra tänava majas koduõendus teenust väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel olevatele isikutele.

Aa Hooldekodus töötab 3 õde koormusega 40 h nädalas. Õdedega on võimalik saada  kontakti kirjutades meedik@hooldemaja.ee või helistades 53089463.

Õed jälgivad elanike tervist, teevad koostööd perearstiga, võtavad vajadusel analüüse, teostavad vaktsineerimist. Kvaliteetse hooldusteenuse tagamiseks kasutatakse funktsionaalvoodeid,
ohutut liikumist toetavaid  abivahendeid.

Pingutame igapäevaselt selle nimel, et muuta oma teenust paremaks ja pakkuda oma klientidele parimat hoolt.

Teenust rahastab Tervisekassa.

Huvitegevus

  • Suvisel perioodil  võimalus tegeleda aiandusega. Hooldekodul on mõlemas asukohas oma kasvuhoone, mille igapäevastest tegevustest saavad kliendid soovikorral osa võtta: taimede ettekasvatus ja istutamine, kastmine, hooldamine, saagikoristus.
  • Aa Hooldekodu asub kauni mereranna läheduses- soosivate ilmade korral saavad kliendid suvel võimaluse vähemalt üle päeva külastada randa.
  • Ettelugemine vaegnägijatele
  • Muusika kuulamine, laulmine
  • Lauamängud
  • Kudumine, heegeldamine, joonistamine
  • Meeliaktiveerivad tegevused
  • Kevad-ja sügismatkad
  • Ekskursioonid
  • Teatrietendused ja kontserdid
  • Kinokülastused
  • Tähtpäevade tähistamine ja külalisesinejad
Vahtra hooldemaja

Galerii

KOntakt

Võta meiega ühendust

Kirjuta meile!

    Meie ajalugu

    Aa küla on mainitud esmakordselt 1240. aastal, mil “Taani Hindamisraamat ” märgib tema suuruseks 13 adramaad, küla kuulus preester Eilardusele. Et viimasele läänistati Taani kuninga poolt veel kolm küla samast piirkonnast, on tagantjärele peetud tõenäoliseks kavatsust ehitada siia klooster. Sellele oletusele pakub tuge asjaolu, et Eilardus pärandas või kinkis need külad hiljem Kärkna kloostrile, mille valdusesse kuulus Aa küla 1426. aastani.

    Kuigi kloostri ehitamiseni ei jõutud, paiknes Aa’s tõenäoliselt mingi kabel ja munkade majandusmõis. Ühenduse pidamiseks oma ulatuslike valduste vahel rajasid mungad tee läbi Aa ja Kohtla vahele jääva soise ala. Keskajal tunti seda “mungateena”.

    Mõis tekkis siia suhteliselt vara – ajaloolaste arvestust mööda kuskil 1426. ja 1497. aasta vahel (põlisest asustusest Aa ümbruses annavad tunnistust mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid). Juba siis näis Aa omavat väljapaistvamat kohta, temast kujunes üks Narva foogtile alluva orduametkonna keskusi.

    1558. aastal puhkenud Liivi sõjast ning sellele järgnenud pikast segaduste ajast ei pääsenud Aa kergelt – kogu ümbruskond oli varemeis. Alles rahu saabudes ja pärast seda kui kuningas Gustav II Adolf 1630. aasta suvel valduse Tallinna bürgermeister Georg von Wangersheimile kinnistas (kelle perekonna kasutusse jäi mõis kuni 18. sajandi lõpuni), võidi mõelda hingetõmbele.

    Pikka aega elasid Aa saksad siiski üsna tagasihoidlikus palkmajas, uhkem kiviloss kerkis Tallinna ehitusmeistri Peter Jonase käe all alles aastail 1696 – 1698. Oma plaanilt ja kujult sai too enam-vähem samasuguseks nagu mõni teinegi Rootsi võimu lõpuajast pärinev mõisamaja (näiteks temaga üheealine Palmse ja paar aastakümnendit vanem Maardu). Siiski on rootsiaegseid mõisahooneid üle Eesti säilinud ülivähe. Neist tähtsamate üleslugemiseks piisab kahe käe sõrmedest.

    Ilmselt üheaegselt peahoonega rajati ka iluaed. Selleks andsid hea võimaluse hoone tagant laskuvad terrassid, mis klindiveere all lõppesid tiikidega. Uuest majast polnud Wangersheimidel aga kauaks rõõmu tunda – alanud Põhjasõjas (1700 – 1721) langes Aa rüüstajate kätte nagu teisedki Virumaa mõisad.

    Sõjakaosest ülesaamine võttis üldjuhul aega aastakümneid. Aa mõisa suutis aga Axel von Wangersheim (kes oli auastmelt kindral-leitnant ja vahepeal ka Riia komandant) enam-vähem korda saada juba 1720. aastail. Tollal (1723. aasta paiku) seati peahoonesse üles väga ilusad koobaltiga kirjatud kahhelahjud, millest ühte võime praegu näha Kadriorus endises “Lustihoones”. Kauemaks jätkus ka tööd tislermeistritele: siin on tegutsenud Tobias Schamer ja J.G.Borchardt, 1753. aastal oli ametis Saksamaalt tulnud Johann Ulrich Rumber jne.

    Taas oldi mõisa suuremalt ehitamas 18. saj. lõpul. Kuna vana härrastemaja kippus kitsaks jääma, laiendati seda meister Christian Gottlieb Waltheri juhtimisel tiibosadega, samuti muudeti mõnevõrra fassaadi, andes talle klassitsistliku lahenduse. Näiteks tore kurekujuline tuulelipp (umbes samasugune nagu Narva Raekojal), mis ehib hoone frontooni, pärineb just sellest ajast. Samast ajast on pärit ka varaklassitsistliku nikerd-dekooriga peauks.

    Aa mõisas elati neil aegadel laialt. Nii on 1782. aastast teada, et mitmesugust teenijarahvast (kutsaritest köögitüdrukuteni) oli mõisas ametis tervelt 66 inimest. Mõisale kuulus väike sadam – nii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.

    Muidugi tõi ka 19. sajand mõisahoonele täiendust. Sellest ajast pärineb hulk majandusehitisi (moonakate majad, kus käesoleval ajal on hooldekodule kuuluvad korterid). Samast ajast pärinevad ka härrastemaja puitpitsilised verandad.

    Hilisemad kümnendid enne võõrandamist oli mõis Grünewaldtide valduses: viimasena Otto von Grünewaldti, kirjaniku ja ühe viljakaima vene klassikalise kirjanduse saksa keelde vahendaja nimel.

    Mõis tegutses täies hiilguses kuni 1919. aastani, mil toimus natsionaliseerimine. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad asundustaludeks. Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones hoolekandeasutus. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris 1923, ametlik avapidu toimus jaanuaris 1924.

    1999.aastal tähistas hooldekodu 75. juubelit.

    Aa mõisaansambel seisab 1979. aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

    Looduskaitsealune Aa park on tuntud puuliikide rohkuse poolest.

    Restaureerimistöödega alustati aastatel 1987-1988. Hakatuseks valiti pargi lääneservas paiknev endisaegne paviljon. Mitte sellepärast, et too 18. sajandi lõpust pärinev pargitemplike siinsetest ehitistest kõige väiksem oli, vaid ühtlasi ka seetõttu, et too oma seisundiltki haletsusväärseim oli. Hüljatuna, varisenud krohvi ja tilkuvate võlvidega oli paviljon seisnud juba aastaid. 1988. a. suvel anti restaureeritud paviljon (taastamisprojekti autor Ü.Saar, sisekujundus K.Roosi) hooldekodule üle – endine pargimajake asus oma ülesandeid täitma hooldekodu kabelina.

    Missioon

    Pakkuda iseseisva eluga mittetoimetulevatele eakatele ja puuetega inimestele teenuseid nii, et kliendile oleks tagatud parim võimalik elukvaliteet, et ta oleks rahul ja tunneks end väärtusliku ühiskonna liikmena.

    Eesmärgid

    Vanurite ja puuetega isikute ööpäevaringne eale ning seisundile vastav hooldamine, toetamine ja individuaalsetest vajadustest lähtuv ravi.

    Teenuste arendamine koostöös kohalike omavalitsustega.

    Vahtra Hooldemaja üldhooldusteenuse hinnakiri

    MTÜ Vahtra Hooldemaja hooldusteenuste tasu

    I astme üldhooldusteenus 1250€ (KOV 737€; omaosalus 513€)

    II astme üldhooldusteenus 1350€ (KOV 796€; omaosalus 554€)

    III astme üldhooldusteenus alates 1450€ (KOV 858€; omaosalus 592€)

    Kohatasu kohaliku omavalituse hoolduskomponent sisaldab abi- ja hooldustöötajate kulu:

    • tööjõukulud (koos maksudega)
    • tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud
    • tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud
    • koolituse ja supervisiooni kulud.

    Omaosalus, mis on kliendi tasuda, sisaldab:

    • Toitlustus
    • Muud tööjõukulud
    • Administreerimis-ja majanduskulud
    • Info-ja kommunikatsioonikulud
    • Inventari kulud
     

    Kohatasule lisanduvad ravimite, abivahendite ja tasuliste teenuste kasutamise kulud.

    Samuti tuleb silmas pidada, et alates 1.07.2023 kaasrahastab kohalik omavalitsus kohatasu
    maksmist.

    Selleks tuleb kliendil või tema lähedasel pöörduda kohaliku omavalitsuse
    sotsiaaltöötaja poole, kes annab täpsed juhised edasisteks toiminguteks.

    NB: Kui klient liigub ühes hoolekandeasutusest teise, tuleb sellest kindlasti teavitada ka omavalitsust.

    Galerii