VAHTRA HOOLDEMAJA MTÜ jaoks on oluline austada Teie privaatsust ja järgida kõiki kehtivaid seadusi ja määrusi mis tahes isikuandmete kohta, mida võime teie kohta koguda, kui külastate meie veebilehte hooldemaja.ee. Meie veebisaiti kasutades nõustute, et kogume ja kasutame Teie andmeid vastavalt käesolevale privaatsuspoliitikale.
Käesoleva privaatsuspoliitikaga soovime Teile selgitada, milliseid andmeid me kogume, kuidas neid kasutame ja millised on Teie õigused oma andmete kaitsmiseks. Poliis rakendub ainult meie veebilehele ja selle külastajatele ning ei rakendu andmetele, mida kogutakse muude kanalite kaudu.
Teie andmete töötleja on VAHTRA HOOLDEMAJA MTÜ
ettevõtte reg. number: 80033172
e-post: info@hooldemaja.ee
Kogume ja töötleme teavet kooskõlas Euroopa Liidu üldise andmekaitse määrusega (GDPR), mis jõustus 25.05.2018.
Kogutav teave hõlmab nii teavet, mida te meile teadlikult ja aktiivselt edastate meie teenuste või kampaaniate kasutamisel või nendes osalemisel, kui ka kogu teavet, mille teie seadmed saadavad meie toodetele ja teenustele juurde pääsemisel.
Meie poolt kogutavad andmed sisaldavad endas teavet, mida olete meie teenuste või kampaaniate kasutamisel meile teadlikult jaganud ning teavet, mida Teie seadmed meile automaatselt edastavad.
Teie isiklikud andmed võivad jõuda meieni järgmistel viisidel:
Küsime Teilt isiklikku informatsiooni ainult siis, kui see on vajalik Teile teenuse osutamiseks. Võttes meiega ühendust või külastades meie veebilehte, on võimalik, et jagate meiega järgnevat teavet:
Meie veebileht hooldemaja.ee salvestab oma külastajate kohta logifaile. Kogutava teabe hulka võib kuuluda:
Logifailides olevat informatsiooni kasutatakse trendide analüüsimiseks, veebilehe administreerimiseks, lehe külastajate tegevuste jälgimiseks ning demograafilise info kogumiseks. Saadud teabe ei ole mõeldud, ega võimaldagi isikut identifitseerida.
Nagu enamus veebilehti, kasutab ka hooldemaja.ee “küpsiseid”. Küpsis on sisuliselt tekstifail, mis salvestatakse veebisaidi külastamisel kasutaja seadmesse. Küpsiste abil määratakse ja salvestatakse eelistused, regionaalsed sätted, teenuste kasutamise valikud jpm.
Soovi korral võite brauseri seadistuses ära keelata küpsiste kasutamise, kuid sel juhul on võimalik, et Teile pakutav teenus on häiritud.
Küpsised jaotuvad püsi- ja sessiooniküpsisteks. Püsiküpsised jäävad Teie personaalarvutisse või mobiilseadmesse ka peale seda, kui olete sulgenud brauseri või arvuti. Sessiooniküpsised kustutatakse aga kohe pärast brauseri sulgemist.
Küpsised jagunevad oma eesmärgi järgi:
Vajalikud küpsised. Sessiooniküpsised, mille eesmärgiks on võimaldada Teile meie veebisaidil pakutavate teenuste kasutamist. Need küpsised aitavad kasutajaid autentida ja vältida kasutajakontode pahatahtlikku kasutamist. Ilma nende küpsisteta ei saa me Teile soovitud teenuseid pakkuda.
Teavitusküpsised. Need küpsised tuvastavad, kas kasutajad on veebisaidil küpsiste kasutamist aktsepteerinud.
Funktsionaalsuse küpsised. Need küpsised võimaldavad Teie brauseril meeles pidada valikuid, mida teete veebisaidi kasutamisel, näiteks teie sisselogimisandmete või keele-eelistuste salvestamine. Nende küpsiste eesmärk on pakkuda Teile personaalsemat kogemust ja vältida eelistuste uuesti sisestamist.
Kogutud informatsiooni võime kasutada erinevatel eesmärkidel, sealhulgas:
Ettevõte säilitab teie isikuandmeid ainult seni, kuni see on vajalik käesolevas privaatsuspoliitikas sätestatud eesmärkidel. Säilitame ja kasutame teie isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik meie juriidiliste kohustuste täitmiseks (näiteks kui peame teie andmeid säilitama kehtivate seaduste järgimiseks), vaidluste lahendamiseks ning meie juriidiliste lepingute ja eeskirjade jõustamiseks.
Ettevõte säilitab logifaile ka siseanalüüsi eesmärgil. Logifaile säilitatakse tavaliselt lühemat aega, välja arvatud juhul, kui neid andmeid kasutatakse turvalisuse tugevdamiseks või meie teenuse funktsionaalsuse parandamiseks või kui me oleme seadusega kohustatud neid andmeid pikemaks ajaks säilitama.
Ükski meie toode või teenus ei ole suunatud alla 13-aastastele lastele ja me ei kogu teadlikult alla 13-aastaste laste andmeid. Kahtluse korral, et töötleme alla 13-aastase isiku andmeid, eemaldame selle isiku kõigist meie andmebaasidest.
Teil on alati õigus oma andmeid meiega mitte jagada, teadmisega, et see võib mõjutada Teie kogemust meie veebisaidil. Kui otsustate oma andmeid meiega mitte jagada, ei kohtle me Teid seepärast halvemini. Kui edastate meile isiklikku teavet, mõistate, et kogume, hoiame, kasutame ja avaldame seda vastavalt käesolevale privaatsuspoliitikale. Teil on õigus nõuda Teie kohta kogutavate andmete üksikasju.
Saades Teie kohta isiklikku teavet kolmandalt osapoolelt, kaitseme seda vastavalt käesolevale privaatsuspoliitikale ja Eesti Vabariigi seadusele. Kui jagate ise kolmanda osapoole andmeid, kinnitate, et Teil on selleks ka õigus ja luba.
Isegi kui olete varem andnud nõusoleku meiega oma isiklikke andmeid turunduse eesmärkidel jagada, jääb Teile õigus igal ajal oma meelt muuta. Teil on alati õigus loobuda meiega suhtlemisest ja nõuda, et eemaldaksime Teie andmed meie andmebaasidest. Aeg-ajalt võime ka küsida Teie kohta teavet Teie isiku kinnitamiseks. Kui leiate, et andmed, mida Teie kohta kogunud oleme, on ebatäpsed, aegunud, puudulikud, ebaolulised või eksitavad, palun võtke meiega ühendust e-posti teel: info@hooldemaja.ee. Teeme kõik meist oleneva, et parandada ebatäpset, puudulikku, eksitavat või aegunud teavet.
Kui arvate, et oleme rikkunud asjakohast andmekaitseseadust ja soovite esitada kaebuse, palun võtke meiega ühendust, kasutades käesolevast dokumendist leitavaid kontaktandmeid ja edastage meile kõik rikkumise kohta käivad üksikasjad. Uurime Teie kaebust viivitamata ja vastame teile kirjalikult, esitades uurimise tulemused ja toome välja sammud, mida Teie kaebuse lahendamiseks ette võtame. Samuti on Teil õigus pöörduda reguleeriva asutuse või andmekaitseasutuse poole.
Soovime olla veendunud, et olete teadlik kõigist oma andmekaitseõigustest. Igal lehe kasutajal on õigus järgmistele tingimustele:
Teie isikuandmete turvalisus on meie jaoks oluline, kuid pidage meeles, et ükski Interneti-teel info vahetamise viis ega elektrooniline salvestusmeetod pole 100% turvaline. Kuigi anname endast kõik, et kaitsta Teie andmeid, ei saa me tagada nende täielikku turvalisust.
VAHTRA HOOLDEMAJA MTÜ võtab ette kõik mõistlikult vajalikud meetmed, et tagada Teie andmete töötlemine turvaliselt ja kooskõlas käesoleva privaatsuspoliitika ning Eesti Vabariigi seadusega. Teie andmeid ei edastata ühelegi organisatsioonile ega riigile, välja arvatud juhul, kui selleks on mõjuv põhjus ja on tagatud Teie andmete turvalisus.
Meie veebisaidilt võite leida linke teistele veebilehtedele, mis ei kuulu meile. Kui vajutate kolmanda osapoole lingil, suunatakse teid selle kolmanda osapoole saidile. Soovitame tungivalt tutvuda iga külastatava saidi privaatsuseeskirjaga.
Me ei oma mingit kontrolli kolmandate osapoolte saitide üle ega võta vastutust nende sisu, privaatsuspoliitika, pakutavate teenuste või muu eest.
Vajadusel on meil õigus teha käesolevale privaatsuspoliitika dokumendile muudatusi. Privaatsuspoliitika uuenemise järel muudame me selle allosas paiknevat dokumendi värskendamise kuupäeva. Kui külastate ja kasutate meie veebilehte ka pärast privaatsuspoliitika uuendamist, käsitleme me seda kui teie vaikivat nõusolekut muudatustega.
Viimati muudetud 15/09/2022
Aa küla on mainitud esmakordselt 1240. aastal, mil “Taani Hindamisraamat ” märgib tema suuruseks 13 adramaad, küla kuulus preester Eilardusele. Et viimasele läänistati Taani kuninga poolt veel kolm küla samast piirkonnast, on tagantjärele peetud tõenäoliseks kavatsust ehitada siia klooster. Sellele oletusele pakub tuge asjaolu, et Eilardus pärandas või kinkis need külad hiljem Kärkna kloostrile, mille valdusesse kuulus Aa küla 1426. aastani.
Kuigi kloostri ehitamiseni ei jõutud, paiknes Aa’s tõenäoliselt mingi kabel ja munkade majandusmõis. Ühenduse pidamiseks oma ulatuslike valduste vahel rajasid mungad tee läbi Aa ja Kohtla vahele jääva soise ala. Keskajal tunti seda “mungateena”.
Mõis tekkis siia suhteliselt vara – ajaloolaste arvestust mööda kuskil 1426. ja 1497. aasta vahel (põlisest asustusest Aa ümbruses annavad tunnistust mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid). Juba siis näis Aa omavat väljapaistvamat kohta, temast kujunes üks Narva foogtile alluva orduametkonna keskusi.
1558. aastal puhkenud Liivi sõjast ning sellele järgnenud pikast segaduste ajast ei pääsenud Aa kergelt – kogu ümbruskond oli varemeis. Alles rahu saabudes ja pärast seda kui kuningas Gustav II Adolf 1630. aasta suvel valduse Tallinna bürgermeister Georg von Wangersheimile kinnistas (kelle perekonna kasutusse jäi mõis kuni 18. sajandi lõpuni), võidi mõelda hingetõmbele.
Pikka aega elasid Aa saksad siiski üsna tagasihoidlikus palkmajas, uhkem kiviloss kerkis Tallinna ehitusmeistri Peter Jonase käe all alles aastail 1696 – 1698. Oma plaanilt ja kujult sai too enam-vähem samasuguseks nagu mõni teinegi Rootsi võimu lõpuajast pärinev mõisamaja (näiteks temaga üheealine Palmse ja paar aastakümnendit vanem Maardu). Siiski on rootsiaegseid mõisahooneid üle Eesti säilinud ülivähe. Neist tähtsamate üleslugemiseks piisab kahe käe sõrmedest.
Ilmselt üheaegselt peahoonega rajati ka iluaed. Selleks andsid hea võimaluse hoone tagant laskuvad terrassid, mis klindiveere all lõppesid tiikidega. Uuest majast polnud Wangersheimidel aga kauaks rõõmu tunda – alanud Põhjasõjas (1700 – 1721) langes Aa rüüstajate kätte nagu teisedki Virumaa mõisad.
Sõjakaosest ülesaamine võttis üldjuhul aega aastakümneid. Aa mõisa suutis aga Axel von Wangersheim (kes oli auastmelt kindral-leitnant ja vahepeal ka Riia komandant) enam-vähem korda saada juba 1720. aastail. Tollal (1723. aasta paiku) seati peahoonesse üles väga ilusad koobaltiga kirjatud kahhelahjud, millest ühte võime praegu näha Kadriorus endises “Lustihoones”. Kauemaks jätkus ka tööd tislermeistritele: siin on tegutsenud Tobias Schamer ja J.G.Borchardt, 1753. aastal oli ametis Saksamaalt tulnud Johann Ulrich Rumber jne.
Taas oldi mõisa suuremalt ehitamas 18. saj. lõpul. Kuna vana härrastemaja kippus kitsaks jääma, laiendati seda meister Christian Gottlieb Waltheri juhtimisel tiibosadega, samuti muudeti mõnevõrra fassaadi, andes talle klassitsistliku lahenduse. Näiteks tore kurekujuline tuulelipp (umbes samasugune nagu Narva Raekojal), mis ehib hoone frontooni, pärineb just sellest ajast. Samast ajast on pärit ka varaklassitsistliku nikerd-dekooriga peauks.
Aa mõisas elati neil aegadel laialt. Nii on 1782. aastast teada, et mitmesugust teenijarahvast (kutsaritest köögitüdrukuteni) oli mõisas ametis tervelt 66 inimest. Mõisale kuulus väike sadam – nii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.
Muidugi tõi ka 19. sajand mõisahoonele täiendust. Sellest ajast pärineb hulk majandusehitisi (moonakate majad, kus käesoleval ajal on hooldekodule kuuluvad korterid). Samast ajast pärinevad ka härrastemaja puitpitsilised verandad.
Hilisemad kümnendid enne võõrandamist oli mõis Grünewaldtide valduses: viimasena Otto von Grünewaldti, kirjaniku ja ühe viljakaima vene klassikalise kirjanduse saksa keelde vahendaja nimel.
Mõis tegutses täies hiilguses kuni 1919. aastani, mil toimus natsionaliseerimine. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad asundustaludeks. Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones hoolekandeasutus. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris 1923, ametlik avapidu toimus jaanuaris 1924.
1999.aastal tähistas hooldekodu 75. juubelit.
Aa mõisaansambel seisab 1979. aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Looduskaitsealune Aa park on tuntud puuliikide rohkuse poolest.
Restaureerimistöödega alustati aastatel 1987-1988. Hakatuseks valiti pargi lääneservas paiknev endisaegne paviljon. Mitte sellepärast, et too 18. sajandi lõpust pärinev pargitemplike siinsetest ehitistest kõige väiksem oli, vaid ühtlasi ka seetõttu, et too oma seisundiltki haletsusväärseim oli. Hüljatuna, varisenud krohvi ja tilkuvate võlvidega oli paviljon seisnud juba aastaid. 1988. a. suvel anti restaureeritud paviljon (taastamisprojekti autor Ü.Saar, sisekujundus K.Roosi) hooldekodule üle – endine pargimajake asus oma ülesandeid täitma hooldekodu kabelina.